Õnne tabamas ehk kuidas selgus, et oleme juba ammu õnnelikud
Külas käis Andrus Vaarik ja üsna kiiresti jõudsime välja õnneni.
Selgus, et võib-olla polegi õnn midagi sellist, mida peab taga ajama, üles leidma või manifesteerima.
Võib-olla on ta juba ammu kohal olnud.
Pesulõhnas soojas tuules.
Päikeseloojangus.
Linnulaulus.
Selles, et lapsed tulevad külla. Isegi siis, kui nad tulid tegelikult su internetti kasutama.
Andrus ütles selle kohta lihtsalt:
„Mina ei ole õnne tabanud. Õnn on tabanud mind.“
Rääkisime sellest, miks me ennast pidevalt valede inimestega võrdleme, miks kolmas Gucci kott kedagi õnnelikumaks ei tee ja miks pärast viiekümnendat hakkame lõpuks märkama asju, millest nooremana lihtsalt mööda kõndisime.
Võib-olla on vanuse juures kõige parem see, et vähem juhtub, aga rohkem jääb meelde.
Kuula uut Elu50+ podcasti osa ja jaga seda inimesega, kellele kuluks meeldetuletus ära, et ta on võib-olla juba ammu õnnelik.
🎧Kuula ja vaata – ja anna meile palun tagasisidet! Siit alt leiad otselingi sellele osale YouTubes, meie varasemad osad leiad siit: Elu50+podcastid
Elu50pluss-podcast – kuula täispikka osa kas YouTube’st või Spotifyst! Ning nüüd leiad meid ka Apple podcastidest! Ja vajuta palun ikka JÄLGI ka ja anna oma hinnang, eks!
Ning oleksime ka väga rõõmsad, kui leiad ja jälgid meid ka sotsiaalmeedias – Instagram , Facebook, TikTok
Meie väga täname!
