Kuna podcasti osas ei jõua kohe kuidagi kõike ära rääkida, siis palusime ka Taavilt veel mõtteid, soovitusi ja lugemist, et jagada seda rahulikult teiega.
Mida kõike teeb mees nimega Taavi Eelmaa, kes ise esitleb ennast nii:
Kassimeister – Lihtsad kipskassid
Poeet. Libretist. Dramaturg.
Ajakirja EDASI kolumnist.
Dark-ambient trio Apparatus&Apparata sônade autor ja üks solist.
Von Krahli Teatri veteran.
EMTA lavakunsti magister.
FEGAP Instituudi analüütilise psühholoogia üliòpilane.
Digiread’i audioraamatute hinnatud lugejahääl, erialaks nordic-noir krimiraamatud.
Sündinud 1971.
Inimesel on suundumus areneda kogu elu jooksul ja kohe kindlasti ei saa inimene “valmis” elukaare esimeses pooles.
Analüütilises psühholoogias on selle kohta termin – individuatsioon. See tähendab tervet elu katvat, järk-järgulist isiksuse potensiaalide avanemist, kuni ideaalis saadakse selleks, kes ollakse.
Ehk siis kinnas saab lõpuks kätte tõmmatud nii, et sõrmed ei lotenda üle, aga ei pigista ka.
Igaühel on see isemoodi, iseenese mõõdu järgi. Millekski enamaks, kui ollakse, loomulikolt pole võimalik saada. Aga on võimalik elada nii, et ollakse oma terviklikule isiksusele võimalikult lähedalseisev.
Elukaar moodustub laias laastus ju neljast etapist, nagu taimedelgi, kui sellist kena võrdlust kasutada.
Ja õis ning õie kuninglik lõdvenemine ei saa kuidagi toimuda enne ettenähtud aega. Nukker on ju vaadata, kuidas mõni kena lilleke nuppu jääbki.
Aga nii on seatud ja sellest ei pea heituma.
Inimene saab ja isegi peab muutuma oma eluajal.
Vahel isegi ehmatavalt suurelt. Vahetama sõidukit, mis teda truult on sõidutanud ühest eluetapist teise.
Ei ole nutikas sõidu lõpetanud autosse istuma jääda, kuigi võib mugav tunduda. Pealegi on järgmistel mudelitel oma eelised.
Taavi
Elu50pluss blogis jagame teiega oma mõtteid, tundeid ja elutarkusi. Neid, mis ei mahu podcasti või lihtsalt muidu meid kõnetavad.
Seekordse blogi kirjutas Taavi Eelmaa, Elu50pluss podcasti üks külalistest.
