Aastalõpu mõtisklused – elu50+
Jõulud on selleks aastaks läbi ja aasta hakkab vaikselt lõppema.
Jõulud tulevad ja lähevad igal aastal justkui omas rütmis. Mõne jaoks olid need soojad ja ühendavad, teise jaoks väsitavad, kolmanda jaoks võib-olla isegi rasked.
Nüüd, kui küünlad põlevad vaiksemalt ja kalender liigub aasta viimaste päevade poole, tekib korraks ruum hingata.
See aeg pärast jõule on kuidagi eriline.
Vähem infomüra.
Vähem ootusi.
Rohkem ausust iseenda suhtes.
Aasta lõpp ei pea olema kokkuvõtete maraton ega enesesüüdistuste nimekiri. See võib olla ka lihtsalt hetk märgata:
olen siiani vastu pidanud.
olen midagi õppinud.
olen veel siin.
Kõike ei pea kohe muutma
Uue aasta lähenedes tekib sageli surve: nüüd peab midagi otsustama, midagi parandama, midagi uut alustama. Tegelikult ei pea.
Elu ei käi kalendri järgi, vaid tunnetuse, kogemuste ja valmisoleku järgi.
Lootusrikkus ei tähenda alati suuri lubadusi. Vahel tähendab see hoopis vaikset sisemist teadmist, et midagi võib minna teistmoodi. Et sul on õigus valida, millal ja kuidas.
Ja eriti oluline on seda meeles pidada 50+ vanuses, kus ühiskond kipub vahel sosistama, et „rong on juba läinud“. Tegelikult on see sageli vastupidi – kogemus, selgus ja sisemine kompass on alles nüüd päriselt olemas.
Aasta lõpp kui pehme vahepeatus
Võib-olla on see hea hetk küsida endalt mitte „mida ma valesti tegin?“, vaid:
mis mind sel aastal tegelikult kandis?
millest oleks aeg vaikselt lahti lasta?
mida ma tahaksin uude aastasse mitte kaasa võtta?
Uus aasta ei pea algama täiskiirusel. See võib alata ka vaikselt. Ühe mõttega. Ühe väikese otsusega.
Või lihtsalt lubadusega olla enda vastu veidi leebem.
Vaade uude aastasse
Uus aasta ei ole puhas leht – ta on pigem järgmine peatükk. Kõik eelnev jääb alles, aga see ei määra enam kõike. Sul on lubatud kasvada, muuta meelt, õppida midagi uut ja valida teistsugune tempo.
Kui sa ei tunne veel lootust, siis tea: ka see on okei. Lootus ei pea olema käega katsutav, see võib olla väike tunne südames. Vahel piisab sellest, et sa ei ole uksi päriselt kinni pannud. Vahel piisab teadmisest et sul on keegi, kellega koos liikuda tuleviku suunas.
Soovime, et uue aasta lävel oleks sul rohkem rahu kui survet, rohkem usaldust kui kahtlust ja rohkem usku iseendasse kui kunagi varem.
Elu ei küsi vanust.
Elu küsib kohalolu.
Ja uuel aastal on sul täiesti lubatud olla just seal, kus sa parasjagu oled.
Väike, kuid oluline märkus meie viimasest podcastist
Aasta lõpp ja pühadeaeg toovad endaga kaasa palju tundeid. Loodame südamest, et need pühad möödusid sinu jaoks rahulikult ja turvaliselt. Samas teame, et mitte kõigi jaoks ei ole see aeg lihtne.
Oleme oma podcastis puudutanud ka teemasid, millest ei ole alati kerge rääkida – sealhulgas lähisuhetega seotud keerukusi. Kui meie podcasti 6. osa lähisuhtevägivallast on veel kuulamata, leiad selle siit. Aga kui mõni tunne või mõte sellest ajast jäi sind saatma, siis tea, et toetav abi on olemas.
Kui tunned, et vajad kellegagi rahulikult ja usalduslikult rääkida, saad pöörduda Ohvriabi poole.
Ohvriabi telefon 116 006 on avatud ööpäevaringselt ning vestlus on tasuta ja konfidentsiaalne.
Abi küsimine ei ole nõrkus. See on hoolimine iseendast.
