Kuidas rohkem ise oma keha kuulata ja aidata?

Tegime teile siia väikese kokkuvõtte, mida Enega rääkisime närvisüsteemist, ise enda rahustamisest ja muust. Tee algatuseks endale üks pai ja asu lugema.

Me ei pea alati oma enesetunde muutmiseks kõigepealt tegelema põhjaliku analüüsiga või lõputult kaevama minevikus. Mõnikord saame alustada hoopis kehast ning anda ajule läbi keha teistsugust, uut sensoorset informatsiooni, mis võib toetada rahunemist ja vaimset tervist. Ja just seda võimalust pakubki Ene oma töös.

Ene räägib sellest kõigest nii:

“Sinu kehas toimub pidevalt palju rohkem kui sa teadlikult märgata suudad. Süda muudab oma rütmi, hingamine kohaneb, seedimine kiireneb või aeglustub, lihased valmistuvad tegutsema või puhkama. Seda kõike aitab korraldada autonoomne närvisüsteem (ANS)– süsteem, mis töötab ka siis kui sa magad ja kohandab sinu keha vastavalt sellele, mis parasjagu sinu elus toimub.

ANS ei allu täielikult teadlikule mõtlemisele ja loogikale. Kui kehas on käivitunud stressi- või ohureaktsioon, ei pruugi sellest välja tulla lihtsalt endale ütlemisega: „Kõik on korras, rahunen maha.“ Mõtted võivad närvisüsteemi küll mõjutada, kuid me ei saa enda keha reaktsioone alati ainult mõistusega välja lülitada.

Aga siin on üks oluline „ahhaa“ koht – keha ja aju suhtlevad närvisüsteemi kaudu pidevalt mõlemas suunas.

Kas teadsid, et arvatavalt 80% vagusnärvi e uitnärvi infost liigub kehast aju poole? See tähendab, et keha ei ole lihtsalt koht, kus stress ja emotsioonid väljenduvad – vaid keha annab ajule pidevalt infot selle kohta, mis meiega toimub ja kuidas meil läheb. Vagusnärv on üks neist mehhanismidest, mis aitab sellel infol liikuda ning osaleb südame, hingamise, seedimise ja ANSi regulatsioonis ja on keha, ANS-i, aju ja emotsioonide vahel toimuv ühendusliin.

Just siit tekibki üks oluline võimalus – kehapraktikate kaudu saame anda keha suunast ajule uut sensoorset infot. See võib omakorda mõjutada seda, kuidas aju ja närvisüsteem meie hetkeolukorda tajuvad ja sellele reageerivad.”

Urme: “Aga miks keha vahel reageerib enne kui me mõistusega üldse aru saame, mis toimub?”

Ene: “Amügdala on väike, kuid väga oluline aju piirkond, mis aitab hinnata, kas miski meie ümber võib olla ohtlik. See on nagu “suitsuandur” mis annab ohuhoiatuse enne kui mõistusega seda teadvustame.

Kui see süsteem on pikalt üle koormatud, võib keha jääda liigsesse valvelolekusse ka siis kui tegelik oht on möödas – ja seda võid sa kogeda ärevuse, pinge, ehmatamise, rahutuse või raskusena lõdvestuda. Kui varasemalt kogetud ohuga seotud mälestus või seos mõne päästiku tõttu aktiveerub – vahel isegi nii, et me ise seda päästikut teadlikult ei märka –, võib närvisüsteem reageerida väga tugevalt ka olukorras, kus tegelikku ohtu enam ei ole. Seetõttu võivad vanad kogemused ja reaktsioonid tunduda kehas endiselt väga reaalsed ka aastaid pärast sündmust.

Oluline on mõista, et keha ei tee seda sinu vastu. Närvisüsteem püüab hoopis sind kaitsta selle põhjal, mida ta parasjagu tajub ja mida ta on varasemalt kogemuse kaudu õppinud.

Kui hakkad oma kehas toimuvat paremini märkama, hakkad paremini mõistma ka seda, mida varem lihtsalt „halva tuju“, ärevuse, väsimuse või pingena kogesid. Sa hakkad nägema, et paljud sinu kogemused ei teki lihtsalt „peas“, vaid neil on ka kehaline pool. Ja just seda kehalist poolt saab õppida paremini toetama, pakkudes seeläbi tuge ka vaimsele heaolule.

Kui keha on üks osa sellest, kuidas me stressi ja ohureaktsioone kogeme, siis tekibki siit ka võimalus, et saame keha kaudu närvisüsteemi ja aju toetada”

Urme: “Ene, räägi palun natuke ka sellest, kuidas seda kõike teha? Kuidas pakkuda endale toetust ja kuidas rohkem mõista enda keha ja närvisüsteemi reaktsioone?”

Ene: “Hea on teada, et somaatilised praktikad võivad aidata vähendada keha ja aju liigset erutusseisundit. Somaatilised praktikad ei veena aju sõnade ega mõtetega, vaid annavad ajule kehast lähtuvaid signaale. See on ajule, kehale ja närvisüsteemile mõistetav keel. Kui praktiseerida ja pakkuda kehale selliseid kogemusi järjepidevalt, võib see toetada närvisüsteemi võimet liikuda kõrgemast erutusest paindlikumalt rahulikuma seisundi poole. Selle tulemusena võib väheneda ka ärevustunne.

Kuidas seda kõike teha, seda õpetangi läbi erinevate somaatiliste praktikate. Me ei pea muutuste sisseviimiseks alustama “millestki suurest”, mõnikord ei olegi selleks ju ressurssi ega jaksu. Närvisüsteemi mõjutavad ka väga väikesed muutused selles, mida me oma kehas märkame, tunneme ja teeme.

• Somaatika aitab sul hakata enda keha mustreid märkama ja keha kaudu teistsugust kogemust looma. Väikeste teadlike liigutuste ja kehatunnetuse kaudu saad sa anda närvisüsteemile võimaluse kogeda rohkem turvalisust ning õpetada kehale, et praegune hetk võib olla teistsugune kui varasem kogemus. Somaatikas tehakse aeglaseid rahulikke mikroliigutusi, mis tuginevad keha enda väikestele liigutustele, mille kaudu me ennast märkamatult päeva jooksul proovime pingest vabastada.

Mõnikord me ju paneme märkamatult käe südamele, haarame peast kinni, katsume kõrva, keerutame juuksesalku, kritseldame paberile, mudime midagi näppude vahel, vibutame jalga jne.

Somaatikas tehaksegi sarnaseid väikseid liigutusi istudes ja pikutades, liigutades aeglaselt käsi, jalgu ja keha.

Korduv aeglane, rahulik väike liigutus ja kehaline tähelepanu annavad ajule turvalist sensoorset infot ja võivad selle kaudu toetada närvisüsteemi liikumist kõrgemast erutusest rahulikuma seisundi poole.  Mõni inimene haigutab ja jääb väga uniseks, mõni kogeb soojust ja rammestust, mõttevoog väheneb või tekib rahulikum seisund. Mõnel võib väheneda ka ärevustunne.

Somaatika on üks võimalus töötada mikroliigutuste ja kehale suunatud tähelepanu kaudu. Teine võimalus on kasutada keha loomulikku värisemisreaktsiooni – ja siin jõuamegi TRE-ni.

• TRE-lõdvestustehnikas tehakse väga lihtsaid liigutusi, mille tõttu tekib kehas loomulik värisemisreaktsioon. Värisemine võib aidata vähendada keha lihas-või emotsionaalset pinget, toetada lõdvestumist, keha võib liikuda rahunemise suunas.

Värisemise reaktsioon on tegelikult kehale täiesti omane reaktsioon ja selle tekkimiseks võib olla palju erinevaid põhjuseid. Me võime seda märgata väga erinevates olukordades. Näiteks mõnikord hakkab paberileht meil ju ka käes värisema kui peame tähtsal koosolekul sõna võtma. Ka trennis tugevalt pingutades või asendit hoides võib näiteks jalg värisema hakata.

TRE-s kasutatakse seda loomulikku värisemisreaktsiooni teadlikult ja turvalises keskkonnas. Pärast värisemist võib tekkida lõõgastuse ja rammestuse tunne, emotsionaalne pinge võib laheneda ja ka lihaspinge võib väheneda. Mõne inimese jaoks võib see tähendada näiteks seda, et keha tundub pärast TREd justkui pehmem, rahulikum ja kergem, mõttevoog väheneb, võibolla on uni parem ja hommik kergem.

Keha loomulikku värisemisreaktsiooni nimetatakse neurogeenseks värinaks ja värin omakorda on seotud nimmeniudelihase e psoasiga ja aju vanemate osadega.”

Urme: “Ene, see on väga põnev teema! Millest siis võiks alustada?

Ene: “Kui tunned, et tahaksid oma keha ja närvisüsteemi natuke paremini tundma õppida, siis võib töötuba olla hea koht, kust alustada. Sa ei pea midagi ette teadma ega oskama. Võid lihtsalt tulla, olla uudishimulik ja avastada enda kogemust.

Ennast on võimalik toetada ka mugavate e-kursuste kaudu mida on võimalik iseseisvalt, omas tempos läbida. Neid on lihtne oma päeva paigutada, piisab vaid keskmiselt 10min päevas. Võid neid praktikaid kasvõi voodis teha. Sa saad alustada tasuta proovikursusest.

Ja muidugi on meil võimalik ka kohtuda ja koos leida lahendused sinu parimaks toetamiseks.

Hea on kui õpid mõistma oma keha signaale, õpid kasutama väikeseid liigutusi ja suunama tähelepanu ning avastad, kuidas keha seisund võib seejärel muutuda.

Eesmärk ei ole olla kogu aeg rahulik. Me ei saa ega peagi vältima kõiki stressireaktsioone. Meie närvisüsteem ei ole loodud selleks, et püsida pidevas rahu ja lõdvestuse seisundis, see polegi inimkehas võimalik.

Eesmärk on närvisüsteemi paindlikkus – suuta aktiveeruda kui elu seda vajab, olla kohal ja tegutseda (hakkama saada ka pingega) ning seejärel tulla tagasi taastumise ja puhkuse suunas.

Kui saad aru, millises seisundis su keha parasjagu on ja mida ta vajab, pakkudes seda talle, tekib sul rohkem võimalusi oma reaktsioone mõjutada – närvisüsteemiga koostööd tehes.

Seega ei ole eesmärk: „Kuidas ma saan oma närvisüsteemi kogu aeg rahulikuna hoida?“

Vaid: „Kas mu keha ja närvisüsteem suudavad olukorrale vastavalt aktiveeruda ja pärast jälle taastuda ja puhata?“

Urme: “Aitäh, Ene! See oli tõesti väga põnev”

ELU50+ podcast
Urme & Kirsti

🎧Kuula ja vaata Elu50pluss–podcasti ja anna meile palun tagasisidet! Siit alt leiad otselingi sellele osale YouTubes, meie varasemad osad leiad siit: Elu50+podcastid

Ning kui meie podcast ja teemad sind kõnetavad, siis jaga palun sõbraga ja vajuta palun ikka JÄLGI ja TELLI!