Mis see õnn üldse on, kust ta tuleb ja kuidas teda siis tabada?

Nii nagu tihti meie podcastidega, no ei mahu kõik mõtted saatesse ära ja kohe tahaks veel teemat arendada… Ja siis istud pärast salvestust ja mõtled, et sellest oleks tahtnud veel rääkida.

Täpselt nii juhtus pärast Elu50pluss vestlust Andrus Vaarikuga.

Ühel hetkel jõudsime küsimuseni, mis kõlab lihtsana, aga mida me tegelikult väga tihti ei küsi:

Mis asi see õnn üldse on?

Veel huvitavam küsimus oli aga see, kust see sõna üldse tuleb ja miks me sellesse nii tõsiselt suhtume.

Õnn kui hea õnn või hea õnne juhus

Keeleteadlased seostavad sõna „õnn” väga vana läänemeresoome tüvega, mille tähendus oli algselt seotud hea käekäigu, vedamise ja saatusega. Mitte niivõrd sisemise tundega, vaid millegagi, mis inimesele osaks saab.

Hea õnn. Õnnelik juhus. Õnnesärk. Midagi, mis sind tabab.

Võib-olla sellepärast kõlas nii hästi ka Andruse mõte:

“Mina ei ole õnne tabanud. Õnn on tabanud mind.”

See on kuidagi väga eestlaslik lähenemine – Õnn ei ole asi, mida tuleb vägisi kinni püüda.

Kui ta tuleb, siis tuleb.

Miks eestlased räägivad pigem rahulolust?

Podcastis tõi Kirsti välja ühe huvitava tähelepaneku. Eestlased ei kasuta sõna “õnn” kuigi sageli.

Palju tuttavamad on laused:

“Ei saa kurta.”

“Täitsa hästi on.”

“Olen rahul.”

Rahulolu tundub kuidagi turvalisem sõna. Õnn seevastu kõlab suurelt. Peaaegu pidulikult.

Kui keegi küsib: “Kas sa oled õnnelik?” siis hakkame kohe peas nimekirja koostama.

Kas kõik eluvaldkonnad peavad selleks korras olema?

Kas inimene võib olla õnnelik ja samal ajal muretseda laste pärast, käia tööl, maksta arveid või oodata põlveoperatsiooni?

Rahulolu lubab neid vastuolusid palju lihtsamini. Võib olla täiesti rahul ka siis, kui elu ei ole täiuslik.

Võib-olla ei peagi õnne otsima

Vestluse käigus tuli jutuks ka Tartu Ülikooli ja Edinburghi Ülikooli professori René Mõttuse uuring, mille järgi võib kuni 75–80% meie rahulolust olla seotud geneetikaga.

See tähendab, et osa meie loomupärasest ellusuhtumisest tuleb lihtsalt kaasa. Kõik ei alga igal hommikul nullist. See on tegelikult päris vabastav mõte.

Võib-olla ei peagi me kogu aeg midagi taga ajama või parandama.

Võib-olla piisab vahel sellest, kui märkame seda, mis juba olemas on.

Õnn või rahulolu?

Võib-olla ei olegi siin õiget vastust. Võib-olla vajab eestlane lihtsalt sõna “rahulolu” rohkem kui sõna “õnn”. Ja võib-olla on see täiesti okei.

Peaasi, et me ei lükka head elu kogu aeg järgmisse nädalasse, järgmisse suvesse või järgmisse palgatõusu.

Sest võib juhtuda, et see, mida me õnneks nimetame, on juba ammu kohal olnud…

ELU50+ podcast
Urme & Kirsti

🎧Kuula ja vaata – ja anna meile palun tagasisidet! Siit alt leiad otselingi sellele osale YouTubes, meie varasemad osad leiad siit: Elu50+podcastid

Ning kui meie podcast ja teemad sind kõnetavad, siis vajuta palun ikka JÄLGI!